30 jaan. Väärteoasja aegumine
Väärteoasjad kuuluvad karistusõiguse valdkonda ning puudutavad väiksema ühiskondliku ohtlikkusega rikkumisi, mille eest määratakse sageli rahatrahv või muu kergem karistus. Väärteo eest saab karistuse määrata nii kohtuväline menetleja (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kohalik omavalitsus jne) kui kohus. Väärteo eest karistuseks võib olla trahv, arest või ka vangistus. Väärteomenetluse läbiviimine ja menetluskord on reguleeritud Väärteomenetluse seadustikuga. Väärteomenetluse protsess on seadusega reguleeritud ning menetlejad peavad järgima menetluse aluseid. Väärteomenetluse käigus on oluline roll tõenditel ja nende esitamisel. Menetluse käigus on oluline tagada menetlusosaliste õigused ning menetlusdokumendid peavad olema vormistatud korrektselt ja täpselt.
Riigikohus on kahes 2025. aasta juuni kuus tehtud otsuses (RKKK 04.06.2025 nr 4-24-2034 ja RKKK 12.06.2025 nr 4-24-2178) käsitlenud väärteo aegumise küsimust. Riigikohus selgitas, et karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kuni viieaastast (enne 1. novembrit 2023 kehtinud sõnastuses kolmeaastast) aegumistähtaega. Seega, et anda hinnangut, kas väärtegu on aegunud, tuleb vaadata eriseadusesse, kas see sätestab väärteo aegumisele oma tähtaja. Näiteks isikuandmete kaitse seaduse 6.peatüki vastutussätete aegumistähtaeg on alates 01.11.2023 kolm aastat. Näiteks kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) 13. peatüki vastutussätete aegumistähtaeg on alates 13.12.2024 kolm aastat, kuid enne seda muudatust kehtinud KindlTS § 2634 ei sätestanud väärteo puhul erandlikku aegumistähtaega. Seega, oluline on rikkumise toime paneku aeg, et teha kindlaks, milline väärteo aegumistähtaeg kohaldub. Väärteomenetluse aegumise tähtaeg kulgeb edasi, kui see ei ole katkenud ega peatunud. Riigikohus on eelpool nimetatud otsustes sedastanud, et väärteomenetluse aegumise tähtaeg kulgeb edasi ka olukorras, kus Maakohus on teinud otsuse enne väärteo aegumistähtaja möödumist, kuid vaidlus on jõudnud Riigikohtusse ja seega Maakohtu, otsus ei ole kassatsiooni esitamise tõttu saanud jõustuda. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumise korral lõpetada. Riigikohus on rõhutanud, et väärteoasja aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt RKKK 30.05.2025, 4-23-749/38, p 7). Kui vaidlus on jõudnud juba Riigikohtusse, siis aegumise kohaldamisel tühistab Riigikohus asjas tehtud varasema otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
Seega, isegi kuigi väärtegu on toime pandud ja teo toimepanija on tuvastatud, ei tähenda see automaatselt väärteokaristuse määramist ja karistada saamist. Nii nagu Riigikohus ütles – väärteoasja aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist.
Kui vajad abi olukorra analüüsimisel või abi väärteomenetluses, saab Justis Õigusbüroo aidata. Võta julgelt ühendust!
Eelpool nimetatud 2025. aasta suve kohtulahendid on leitavad: