23 sept. Töölepingu ülesütlemine ja TLS muudatused
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2025 otsuses nr 2-23-6597 on välja toodud järgnev.
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi menetluses oli töövaidlusasi, kus töötaja ütles töölepingu üles korraliselt (28.11.2022 avaldusega), teatades sellest tööandjale 30 kalendripäeva ette, ning selle korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja jooksul ütles tööandja töötajaga töölepingu üles erakorraliselt (21.12.2022), ilma ette teatamata. Töötaja vaidlustas tööandja erakorralise ülesütlemise ja kohtud tuvastasid, et tööandja esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
Riigikohtus vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas tööleping lõppes töötaja korralise ülesütlemisega töölepingu seadus (TLS) § 85 lg 1 järgi või tuleb see lõpetada (sest tuvastatud on tööandja erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus) TLS § 107 lg 2 alusel (ajast, mil see
oleks lõppenud tööandja ülesütlemise kehtivuse korral) ja mõista tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitis.
Riigikohus muutis käesoleva otsusega oma varasemat seisukohta töölepingu töövaidlusorganis lõpetamise sätete osas. Nimelt, Riigkohus selgitas, et kui tööandja poolt töötajale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine ja kui enne tööandja töölepingu tühist erakorralist ülesütlemist on töötaja öelnud tähtajatu töölepingu üles korraliselt (või kui töötaja alusetu erakorraline ülesütlemine tuleb lugeda korraliseks seaduse alusel), siis ei kohaldu töölepingu töövaidlusorganis lõpetamise sätted.
Leidis tuvastamist, et tööandja tühine erakorraline ülesütlemine ei olnud varasem töötaja korralise ülesütlemise avaldusest ning see ei muutnud ega lõpetanud töötaja korralise ülesütlemise õiguslikke tagajärgi. Kuna töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles korraliselt TLS § 85 lg 1 järgi ning töövaidlusorgan tuvastas tööandja hilisema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, ei ole alust kohaldada TLS § 107, mh lõpetada töölepingut sama paragrahvi lg 2 alusel. Vastasel korral tuleks tööleping lõpetada alates 19.02.2023, s.o ajast, mil töösuhe oli töötaja ülesütlemiseavalduse tagajärjel juba lõppenud. Kuna töölepingut ei olnud alust lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel, ei ole töötajal õigust saada ka TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitist.
Samas otsuses selgitas Riigikohus TLS-i kohaldamist töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse korral, arvestades 17.03.2023 TLS-i muudatusi. Riigikohus asus seisukohale, et TLS-i 17.03.2023 jõustunud sätteid ja nende kohta avaldatud seisukohti tuleb arvestada nendel juhtudel, kus tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud pärast seda kuupäeva. Riigikohus selgitas, et seisukoht, et tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 järgi lõpetada ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, kohaldub üksnes koostoimes enne 17.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg-tega 1 ja 2. Riigikohus selgitas, et alates 17.03.2023 kohalduva TLS § 109 lg-te 1 ja 2 korral tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemisavalduse järgi või poole taotlusel muust ajast. Samuti selgitas Riigikohus, et erinevalt varasemast on alates 17.03.2023 kehtiva TLS § 100 lg-s 5 ettenähtud keskmise tööpäevatasu nõudmise õigus töötajal ka juhul, kui töövaidlusorgan tuvastab tööandja erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetab töölepingu
TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistab tööandjalt välja TLS § 109 lg-s 1 või 2 sätestatud hüvitise. Riigikohus leidis sedagi, et kuigi alates 17.03.2023 kehtiva TLS § 109 lg-te 1 ja 2 järgi ei mõisteta tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitist VÕS 7. ptk mõttes, võib töötaja lisaks sellele hüvitisele nõuda tööandjalt ka temale tekkinud kahju hüvitamist. Pooled vaidlesid Riigikohtus ka selle üle, kas töötaja võib nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, kui tööandja jättis täitmata ja esitamata töötaja töövõimetuse lehed, kuigi töötaja võis need dokumendid Tervisekassale ka ise esitada. Riigikohus leidis kõnealuses otsuses, et töövõimetuslehtede esitamise kohustus on tööandjal ning seadusest ei tulene, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta, kui töötaja ei esita selleks vajalikke hüvitise dokumente ise. Ainuüksi töötaja õigus esitada hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise, ei anna Riigikohtu seisukoha järgi alust töötajale väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada.
Otsus tervikdokumendina on leitav Riigikohtu lehel: 2-23-6597/61