20 jaan. Sõiduki tahtlikult külglibisemisse viimine ning juhi vastutus ja karistus
Riigikohus on 03.12.2025 otsuses nr 4-25-631 selgitanud liiklusnõuete rikkumise, juhi vastutuse ja kvalifitseerimisega seotud asjaolusid.
Liiklusseadus (LS) § 242 lg 2 näeb ette karistuse sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht. LS § 2 p 31 kohaselt on liiklusoht liiklusseaduse tähenduses olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. LS § 242 lg 2 on konkreetne ohudelikt. Seega heitmaks kellelegi ette selle väärteo toimepanemist, peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsuses sisalduvast väärteokirjeldusest nähtuma lisaks rikkumisele ka see, millist liiklejat ja kuidas rikkumine mõjutas, ehk teisisõnu, kuidas sundis süüdlase liiklusnõuete rikkumine mõnda liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Praeguses asjas ei nähtu väärteoprotokollist, et menetlusaluse isiku liiklusnõuete rikkumine oleks sundinud kedagi ohu vältimiseks mingisugust manöövrit tegema, kiirust vähendama või peatuma. Seetõttu on välistatud vastutus LS § 242 lg 2 järgi. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et väärteomenetlus tuleks lõpetada, vaid kohus peab ka kontrollima, kas isiku käitumine täidab mõne teise väärteokoosseisu tunnused.
Väärteokirjeldusest nähtuvalt tekitas menetlusalune isik sõiduki ülejuhitavuse ja viis selle ringteel külglibisemisse, ohustades lähedalasuvat vara. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik viis sõiduki külglibisemisse tahtlikult ja rikkus seega LS § 16 lg-s 1 sätestatud kohustusi. LS § 16 lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kõnealuses otsuses nõustus kolleegium maakohtuga, et talvisel ajal libedaga ringteel sõiduki tahtliku ülejuhitavuse tekitamise ja külglibisemisse viimisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg-s 1 loetletud mootorsõidukijuhi üldisi kohustusi – sellise liikumiseni viinud juhtimisvõtete kasutamine kõnealustes tingimustes oli olemuslikult ohtlik, kuna asetas juba iseenesest ohtu samas sättes nimetatud õigushüved.
Käesoleval juhul täitis menetlusalune isik liikleja kohustuste rikkumisega LS § 242 lg-s 1 kirjeldatud abstraktse ohudelikti koosseisu. Et niisuguse teo karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel (koosseisupärane tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu), pole süüteokoosseisu täitmise jaoks oluline, kas menetlusaluse isiku rikkumine tõi kaasa reaalse ohu läheduses asuvale varale või muu negatiivse tagajärje. Seetõttu ei ole praeguse väärteoasja kontekstis tähtsust ka sellel, kas või millisel määral oli külglibisemisse viidud sõiduk menetlusaluse isiku kontrolli all.
Riigikohus on ka otsuse punktis 9 selgitanud, et menetlusaluse isiku vastutust LS § 242 lg 1 järgi ei välista ka asjaolu, et talle tehtud etteheide sisaldas viidet üksnes n-ö üldistele liikleja kohustustele, st LS § 16 lg-le 1. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ka ainuüksi LS § 14 lg-le 2 ja LS § 16 lg-le 1 tehtud viide võib olla karistusõiguslikuks etteheiteks küllaldane ja piisavalt konkreetne (vt RKKK 03.03.2016, 3-1-1-12-16, p 11). Selle seisukoha juurde jäädes leiab kolleegium, et LS § 16 lg-s 1 sisalduvat kohustust rikkudes pani isik toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Riigikohus tühistas Harju Maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse (mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda) s.o kvalifitseerib tema teo LS § 242 lg 1 järgi ja mõistab talle selle eest karistuse.
Seega kokkuvõttes, kui sõidukijuht tahtlikult tekitab sõiduki ülejuhitavuse ja sõiduki külglibisemise, rikub ta LS § 16 lg-s 1 nimetatud mootorsõidukijuhi üldiseid kohustusi. Isegi, kui rikkumist ei ole kohaselt kvalifitseeritud, piisab sellest, kui karistusõiguslik etteheide on küllaldane ja piisavalt konkreetne. Seeläbi on ka kohtul võimalik rikkumine ümberkvalifitseerida ja isiku olukorda halvendamata määrata karistus.
Kõnealune Riigikohtu otsus on leitav: 4-25-631/28