Author: Jane7

Väärteoasjad kuuluvad karistusõiguse valdkonda ning puudutavad väiksema ühiskondliku ohtlikkusega rikkumisi, mille eest määratakse sageli rahatrahv või muu kergem karistus. Väärteo eest saab karistuse määrata nii kohtuväline menetleja (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kohalik omavalitsus jne) kui kohus. Väärteo eest karistuseks võib olla trahv, arest...

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 03.11.2025 otsuses nr 4-24-3016 suulise hoiatuse vaidlustamise, menetluse viibimise ning väärteoasjas esindaja osalemisega seotud asjaolusid. Kaebaja taotles suulise hoiatuse kohta kaebeõiguse puudumise põhiseadusvastaseks tunnistamist, suulise hoiatuse tühistamist, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohustamist hoiatusmärke kustutamiseks andmebaasist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse kohaselt on...

Nii mõnigi kord võib tekkida vajadus leida kiirelt erinevat  kohtupraktikat, et selgitada välja enda juhtumiga seoses erinevaid nüansse. Kui aga puuduvad teadmised, et kuidas kohtupraktikat otsida, võib soov kiirelt takerduda. Asjakohase kohtupraktika leidmiseks on päris mitmeid võimalusi. Jah, Sa võid kasutada erinevaid tehisintellekti pakutud võimalusi...

Töökius ehk töökiusamine on keeruline teema, mille sisu avamine on ühelt poolt huvitav ja väljakutserohke, ent teisalt pinget tekitav. Töökiusu kui mõiste kohta puudub Eesti seadustes selge ja üheselt mõistetav definitsioon. Küll aga on töökiusu olemust võimalik avada läbi kohtupraktika ning erinevatest seadustest tulenevate õiguste...

Riigikohtu halduskolleegium on 02.06.2025 otsuses nr 3-21-2553 selgitanud üldplaneeringu tähendust ja selle mõju omandiõigusele. Kõnealuses vaidluses oli vaatluse all Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneering 2040 (https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/VOLO2021100700373). Nimetatud planeeringuga on mh ette nähtud matkararada Emajõe paremkaldale alates Kärevere sillast kuni...

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2025 otsuses nr 2-23-6597 on välja toodud järgnev. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi menetluses oli töövaidlusasi, kus töötaja ütles töölepingu üles korraliselt (28.11.2022 avaldusega), teatades sellest tööandjale 30 kalendripäeva ette, ning selle korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja jooksul ütles tööandja töötajaga töölepingu üles erakorraliselt (21.12.2022), ilma ette teatamata. Töötaja...

error: Content is protected !!